Luossa
Dán háve oahpásmuvai luossa-guollái, lussii.
Lea daddjon ahte luossa lea guliid gonagas. Dat lea vuoibmás ja valis guolli. Nagada njuiket 3-4 mehtera allosaš goržžiid bajás. Ivnnit molsa guolitšuddet agi, orrunbáikkiid ja gođđoáigodaga mielde. Luosa ”čivggat”, luossaveajehat orrot jogas sullii 3-5 jagi ovdal go njidjet merrii. Mearas dat čálget ja sturrot. Go máhccet jogaide gođđat, de bohtet measta álo seamma johkii gos leat riegádan.
Go luossa de gorgŋe giđđageasi johkii dahje Detnui, de lea hui šealgat. Dalledat gohčoduvvo šelgesluossan. Dalle lea luosas rukses cuohppa, dárogillii ”fiskekjøtt”.
Jogas luossa ii bora maidige, vaikko hui mielas sáhttá dohppet vuggii. Dalle lea fáktemin ja geahččamin gođđosaji. Dáhttu gavdnjet eret buot mat leat apmasat (omd. vuokkat), ja dieđosge maiddái eará goadjinluosaid.
Suoidnemánu loahpas, moadde vahku, luossa bánehuvvá. Dalle maid álgá luossa muhttit ivnni dađe mielde go gođđoáigi lahkana. Luossa čuožžugoahtá. Šelges ivdni jávká, ja luosa čuopma (fiskeskinn) ruškkoda. Dalle dat gohčoduvvo čužžonluossan.
Gođđosajis luossa ruoidná, ja rukses cuohppa vilggoda. Orru dálvvi jogas. Giđđat ”fierrá” merrii. Dalle lea hui ruoinnas, ja čuopma lea fas mealgat muddui šelggodan. Dalle dat gohčoduvvo vuorrun.