SÁMEGIELLA – GOLLEGIELLA

Čáhcegáttesámiid árbevirolaš eallinlágit
Sánit, doahpagat, dajaldagat

Aage Solbakk doaimmahan

Láidestat

Sámi eallimis árbevirolaš máhttu lea leamaš hui deaŧalaš, ja lea ain hui deaŧalaš guovddáš sámi guovlluin. Dan vuohttá bures sámi giela bokte, mii lea hui rikkis ja girjái ee. guolásteamis, meahcásteamis, bohccostallamis, duddjomis ja dálkediiddain. Giela bokte han sápmelaččat leat ge áimmahuššan árbevieruideaset ja máhtuset maŋisboahttiidasaset. Jos dát rikkis fágagiella – gollegiella – jávká, de árbevierut maid goarránit ja jávket, nu go ovdamearkka dihtii lea dáhpáhuvvan sámi giliin rittuguovllus, erenoamážit dáruiduhttima geažil. Sámi sátnevájas han dadjá dan ahte Eatnamis eatnigiella dahje eatnamis eret, mii muitala dan ahte sápmelaš galgá leat čeavlái iežas vánheneatnama ja eatnigiela hárrái, muđuid gal sámeálbmot goarrána[1] ja luottahuvvá[2] čeardan.

“Jos máhtu galggašii sáhttit áimmahuššat,[3] ovddidit ja seailluhit boahttevaš buolvvaide, de lea deaŧalaš ahte gielas leat čielga sánit ja doahpagat. Dákkár sámi sánit ja doahpagat leat ovddiduvvon ja sajáiduvvan áiggiid čađa bargguid bokte man láhkai geavahit luondduburiid eallámuššan.” Dán čállá sámegiel professor Juho-Niillas – Nils Jernsletten, gii lei riegádan ja bajásšaddan Skiippaguras Deanus.

Viidáseabbot čállá son: “Erenoamáš sániid ja doahpagiid mat gullet bargo- ja fidnoeallimii, mii gohčodit fágagiellan. Fágagiela doahpagiin galgá leat dárkilis ja čielga sisdoallu. Dieđalaš giella sierranas surggiin lea ovdamearkka dihtii fágagiella. Sámiid sátneriggodat ja dajaldagat omd. luossabivddus, meahcásteamis, boazodoalus ja duddjomis sulastahttet dieđalaš giela.”

Gieskat lea almmustuvvan girji buođđuma doahpagiid birra. Čálli lea Trond Are Anti gii girjjistis (2015) dárki láhkai dokumentere ahte buođđumis leat čielga sánit ja doahpagat nu ahte dan sáhttá gohčodit dieđalaš giellan.

Luossabivdu lea ge leamaš deaŧaleamos áigáiboahtu[4] ja ealáhusláhki Deanučázádaga sápmelaččaide doloža rájes. Danne leat ge sajáiduvvan hui ollu dajaldagat mat govvidit dán erenoamáš ealáhuslági. Ovdamearkka dihtii leat luosas sierranas namahusat mat muitalit agi ja sohkabeali:

Diddi lea luosaš mii lea gitta 3 kilo rádjái, ja gorgŋe Detnui mihcámáráigge.

Linddor lea luosaš veaháš stuorát go diddi.

Luosjuolgi lea 3-6 kilosaš luossa.

Luossa lea guolli mii lea juksan ”ollesagi”, die 6 kilos bajás.

Duovvi lea luossa mii gođđá ja mas leat meađđimat.

Goadjin lea luossa mas lea guoksa.[5]

Čuonžá lea buoiddes luossa mii ii leat gođđoguolli; das eai leat meađđimat, ii ge guoksa, ja gorgŋe johkii čakčat.

Vuorru lea luossaguolli mii orru badjel dálvvi jogas.

Šoaran lea čakčat čuonžá ja orru badjel dálvvi deanus, ja giđđat gohčoduvvo šoaranin.

Guvžá lea guolli mii dárogillii gohčoduvvo sjøørret, ja gudjor lea guvžá mii lea orron badjel dálvvi deanus ja manná merrii giđđat.

Sámegiella lea erenoamáš dan dáfus ahte das leat hui ollu suorggidan[6] sánit. Dat ráhkaduvvojit dan láhkai ahte suorgát[7] goallostuvvojit vuođđosátnái dahje suorggidan sátnái. Vearba mii lea suorggiduvvon vearbbas, oažžu vuođđovearbba ektui lassemearkkašumi.

Jos suorggidit vuođđovearbba oaggut, de oažžut ođđa vearbbaid dáid lassimearkkašumiiguin:

Vuođđovearba:
oaggut

Suorgásat:
oakkastit: oaggut veaháš stákkuin dahje suga
oakkostit: oaggut veaháš stákkuin dahje suga; álgit oaggut
oaggugoahtit: álgit oaggut
oaggulit: oaggut johtilit
okkodit: oaggut guhkit áigge
oakkuhit: oažžut muhtumiid oaggut, omd. veahkehit mánáid oaggugoahtit; leat suhkkin geasanu gii oaggu

Čáhcegátte dahje deatnogátte sámiid eallimis lea ain čavga ja vuđolaš oktavuohta luođu[8] ja olbmuid gaskkas (jos dal dát máŋgga sajis lea hedjonan). Meahcásteapmi lea buorre ovdamearka dasa. Leš dal dálon dahje badjeolmmoš dahje boazosápmelaš, de dattege lea meahcci sudno oktasaš vásihanmáilbmi. Meahcci lea danne deaŧalaš oassi sámi kultuvrras gos viežžá biepmu ja dietnasa, ja maiddái vuoiŋŋalaš ráfi. Meahcci lea danin deaŧalaš sámi sosialiseremis ja identitehta hálddašeamis.

Sámegiella lea hui rikkis sániid dáfus mat govvidit eanadaga.[9] Jos mii namahit ovdamearkan sáni čearru,[10] de sámegielagat, goittot boarrasat buolva, dihtet mii dat lea. Dat lea hui alla, viiddis guovlu omd. duoddaris. Go mii čilget dákkár guovlluid, de mii ”ealasin dahkat” daid earáide, vaikko eai leat fitnan jure juste dan čearus. Dát gohčoduvvo ”johtit bagadusa mielde”.

Sápmelaččas lea omd. vissis vuohki mo dolastallat ja man láhkai dollasajis láhttet (jos dal dát ge lea rievdagoahtán). Vádjolettiin meahcis lea leamaš (ja lea ain) dáhpin cahkkehastit[11] dušše dan veardde dolaža ahte fidne vuoššastit[12] káfe goaŋkogeahčen ja basistit[13] juoidá bassenmuorain[14] njálmmi guvlui.

Muhto dát «luođuolmmoš»-govva gal lea dál ráhkamin.[15] Vádjolettiin[16] meahcis mii dávjá oaidnit sápmelaččaid maŋŋái báhcán buot lágan doabbariid[17] ja ruskkaid dollasajiide ja bálgáid[18] ja skohterluottaid[19] gurrii. 

Dás vulobealde beasat lohkat álbmotmáidnasiid, divttaid ja muitalusaid Deanuleagis mat govvidit luosa erenoamáš saji ja luossabivddu árbevieruid Deanuleagis. Dasa lassin leat maiddái muitalusat man láhkai čáhcegáttesápmelaš[20] lea dolastallan, dádjadan meahcis, na oppalohkái láhtten vádjolettiin badjosiin[21] ja meahcis.

Fuomáš man čehpet Hans Aslak Guttorm ja Pekka Lukkari geavaheaba vearbasuorgáid, mat duođaid ivdnejit giela.

[1] goarránit: her: minke (i antall), “tørke inn”.

[2] luottahuvvat: bli utryddet.

[3] áimmahuššat: ta vare på.

[4] áigáiboahtu: utkomme.

[5] guoksa: melke (hos gytefisk).

[6] suorggidit: (ord)avlede.

[7] suorggis, suorgát (fl): avledningsendelse.

[8] luohtu: den fysiske naturen, (luondu (i samisk mytologi) betyr den åndelige naturen, som i dag også betyr den fysiske naturen).

[9] eanadat: landskap.

[10] čearru: nokså flat og ofte vid høyfjellstrekning med lite vegetasjon.

[11] cahkkehastit: her: fortest tenne opp (bål); cahkkehit: tenne opp.

[12] vuoššastit: her: koke, fort og litt (kaffe); vuoššat: koke.

[13] basistit: her: steke på spidd, fort og litt; bassit: steke på spidd; basihit: få til å steke på spidd; bassikit: steke på spidd, fort.

[14] bassenmuorra: stekepinne.

[15] ráhkat: revne, sprekke.

[16] vádjolit: vandre.

[17] doappar – doabbarat (fl): avfall, rask.

[18] bálggis: sti (om sommeren).

[19] luodda: her: spor, løype (om vinteren, i Tanadalen også spor i sand om sommeren; geaidnu: vei, i Tanadialekten).

[20] čáhcegáttesápmelaš: elvesame.

[21] badjosat (fl): den nære utmarka (i Tanadialekten).